Enamasti loovad valitsused headel aegadel reserve ja varusid kaitseks halbade aegade eest. Maksusüsteem võib olla: 1. Proportsionaalne - mistahes sissetulekutega inimestel on sarnane maksumäär. (Eesti) 2. Progressiivne - maksusüsteem sõltub maksustatavast summast. (Soomest) 3. Regresseeruv - tulude suurenedes maksumäär alaneb. (Nt käibemaksu korral kulutab väiksema sissetulekuga tarbija maksule suurema osa oma sissetulekust, kui suure sissetulekuga tarbija. 5000 kr maksvast ostust moodustub käibemaks 900 kr, mis on erineva väärtusega summa 5000 kr, 10 000 kr või 100 000 kr kuupalgaga inimeste jaoks). Maksud jagunevad: otsesteks (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks) ja kaudseteks (käibemaks, aktsiis). Tulumaks. Füüsilised isikud maksavad 2010. aastal tulumaksu (21%) kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta, maksuvaba tulu 2010. aastal 27000 krooni s.o. 2250 kr kuus
teismelise ja lapsevanema. Noored täiendavad arvutit kasutades oma tehnilisi oskusi ja digitaalset kirjaoskust, ilma milleta moodsas maailmas hakkama ei saa. Nad õpivad, kuidas võrgus suhelda, endale avalikkuse ees mainet luua, võrgulehti teha ja linke postitada. Kõiki neid oskusi peeti veel 10 aastat tagasi väga spetsiifilisteks, kuid tänapäeval on see noorte meelest juba enesestmõistetav. Uuring, mida rahastas MacArthuri Sihtasutus, on osa rohkem kui 630 miljonit krooni maksvast digimeedia ja õppe uuringust. Kolm aastat väldanud uuringu "Digitaalse noorsoo projekt" kestel jälgisid teadlased arvutikasutajaid rohkem kui viie tuhande tunni vältel. Ettevõtmise eesmärk oli anda etnograafiline ülevaade, kuidas noored kasutavad sotsiaalset meediat suhtlemiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Internet annab noortele võimaluse avastada oma loovus ning seda arendada, pakkudes suurepäraseid võimalusi mingit teemat või probleemi põhjalikult uurida ja sellesse
annaabi.ee 
