Lisaks ürikutele ka kirjadel jm allkirja asemel, uusajal aga selle kõrval, tänapäevani. Et pitsat satuks ainult õigetesse kätesse, võeti mitmeid meetmeid: pitsatihoidja, laegas mitme võtmega jne. Pitsatiõigus 13. sajandi kanooniline õigus (glossaatorid) väitis, et pitseerimisõigus on paavstil, keisril, kuningatel, kardinalidel, legaatidel, piiskoppidel, ordumeistritel, suurte kloostrite abtidel; ilmalikest vürstidel, notaritel, institutsioonidest ordul, toomkapiitlil, maksuvabadel kloostritel. Saksa tavaõigus - shvaabi peegel 1274-75 - ütles aga, et igaüks võib oma asjas pitserit kasutada, seevastu võõras asjas ainult paavst, keiser, kuningad, vürstid, kõik kloostrid ja konvendid, linnad (kui neil on maahärra kinnitatud pitsat ja ainult oma kodanike asjus), kohtunikud kohtuasjus. Võõras asjas kasutati pitserit: a) kaaspitseerimine (tavaliselt juuresolevate tunnistajate omad, aga neile pole ürik õiguslikult siduv)
Tulumaksuga maksustatakse kõik püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha tulu arvel tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud või muud väljamaksed. 3.4 MADALA MAKSUMÄÄRAGA TERRITOORIUMIL ASUVA JURIIDILISE ISIKU TULU MAKSUSTAMINE Väga paljud Eesti ettevõtjad on 90-ndatel aastatel demonstreerinud märkimisväärset aktiivsust maksuseadustesse jäänud aukude ärakasutamisel ja loonud endale maksuvabade tulude paigutamiseks nn. maksuvabadel territooriumitel ehk maksuparadiisis asuva ettevõtte. Neid tulusid reeglina ei deklareerita ja neid kasutatakse varjatult. Sellise arengutrendi elimineerimiseks või vähemalt pidurdamiseks on seadusandjad toonud sisse TMS § 22, millega sätestatakse madala maksumääraga territooriumil asuvate ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu maksustamine. Sellise
annaabi.ee 
