jaugneb kaheks – ta võib olla majanduspoliitiline funktsioon. St, et maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist. Kõrvalmõju ja sotsiaalpoliitiline funktsioon ja selle kõrvalmõjuks on võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (nt sots maks). Maksu kõrvalmõju ei tohiks muutuda sedavõrd tugevaks, et nad selle maksu likvideerivad. Seega kujundamis funktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksukogumine ei lõppeks. Maksuelemendid Maksusuhe on õiguslik suhe. Mis tuleneb seadusest. Maksusuhte elemendid. Kõik need elemendid peavad olema maksuseaduses. Peavad olema sellises järjestuses nagu nad on fikseeritud maksukorraldusseaduses. Esimene kohustuslik element: 1. Maksupealkiri või nimetus. 2. Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma. 3. Maksumaksja on isik kes vastavalt makususeadusele on kohustatud maksu tasuma
ühiskonnas (progresseeruv tulumaks, omandimaksud, pärandimaks). Fiskaalsete maksude puhul tekitab kõige enam probleeme maksjate võrdse kohtlemise küsimus ning maksukoormuse õiglase jaotamise poliitika. Mõjutusnormide puhul on vaieldav nende eesmärgipärasus ning proportsionaalsus nende vajadus ühiskonnale. Üldpõhimõtte järgi peaksid mõjutusnormid olema soodustava iseloomuga ja piirava mõju korral ei tohiks nad olla väga jäigad ega äärmuslikud. 8.MAKSU ELEMENDID Maksusuhe on õiguslik suhe, mis tekib seadusest ja on oma olemuselt õigussuhe. Maksumaksja on kohustatud tasuma ainult seadusega ettenähtud makse. Iga maks on sätestatud eriseadusega (lisa 1). Maksu kehtestamine on ainult seadusandja kompetentsis vastavalt EV põhiseaduse paragrahvile 113, kus on fikseeritud maksuseaduse elemendid: 1) Maksu nimetus või pealkiri alati tuleb kokku leppida, et millisest maksust räägitakse ning sellest lähtuda.
annaabi.ee 
