kuid põgusalt annab ka aimu, milline on makskoormus ühes Euroopa Liidu kõige kõrgema maksukoormusega riigis ning milline on maksukoormus ühes Euroopa Liidu kõige madalama maksukoormusega riigis. 3 Referaadi eesmärgiks on teada saada, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla, mis kujundab maksukoormuse ning millised on maksukoormuse näitajad. Lisaks soovitakse teada saada, kuidas maksustakase tööjõudu kõigepealt Eesti tasandil ning seejärel Euroopa Liidu kõige suurema ning kõige väiksema maksukoormusega riigis. Töö koosneb kolmest peatükist, mis omakorda jagunevad väiksemateks alapeatükkideks. Esimeses peatükis annab referaadi kirjutaja ülevaate tööjõust, kuidas jaguneb tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla. Lisaks uuritakse, mida loetakse tööjõumaksudeks ja –kuludeks
vahetuskursil, raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega. maksukoormus- riiklike maksude suhe SKP-sse, näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude näol ümber, mis näitab kui suur roll on riigil majanduses käibemaks- tarbimismaks, millega makstakse kaupade ja teenuste tarbimist, kaudne ja riiklik maks, mis sisaldub toote hinnas 20% aktsiisimaks- tarbimismaks, millega maksustakase teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule, piiravad tarbimist ja reguleerivad turgu, kaudsed ja riiklikud maksud. tulumaks- maks, mida füüsilised isikud maksavad kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. maksustamisperiood on aasta, 21%, riiklik ja otsene maks sotsiaalmaks-maksakse riiklikus ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil. Otsene ja riiklik maks, mida maksab tööandja. 33% dividend- ettevõtte omanikule makstav kasumiosa
annaabi.ee 
