jagamist ja majanduslikke koormisi. Linnuste ehitamine oli suuremaks nähtavaks ühiseks ettevõtmikseks ning sedagi ainult ühe maakonna piires. (Sarnasus viikingiaegse Skandinaaviaga, kus uue ideoloogia tõi alles kristlus (maksustamine), peale mida liitus kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik). Kirik oma kümnisega oli ka esimeseks korrapäraseks maksustajaks. Muinas-Eesti rahvakultuur Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas kui ka saraskonnas. Põlispõllud, alemaad, niidud. Peamised elatusalad: kalastus, karjapidamine, maaviljelus (aletamine ja põllundus). Vähema tähtsustega jahipidamine, metsamesindus, kaubavahetus. 10. sajandist on siin kasvatatud ptra,
· riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus · mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või kellel on Eestis töötajad. S.t mitteresident maksab tulumaksu Eestis asuvatele töötajatele tehtud erisoodustuselt. Residendist juriidiliste isikutena peetakse nimetatud lõikes silmas äriühinguid, avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. [1, lk 18] Füüsiline isik saab olla erisoodustuse maksustajaks vastavalt TuMS § 48 tähenduses ainult siis, kui tal on töötajad, kellele ta teeb erisoodustusi. Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse järgi on aga tööandja: 1. juriidiline isik; 2. juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused; 20 3. teovõimeline füüsiline isik. Seadusega ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18-aastane. 3.2. Kes on töötaja
annaabi.ee 
