siiski kaudselt kasuks, sest suure tõenäosusega kulutatakse need kohe ära, mis annab majandusele ainult hoogu juurde. Eriti suurt mõju avaldab see Lõuna-Euroopa riikidele nagu näiteks Kreeka, kes on majnduslikus raskuses. Igas Euroopa riigis leidub väga palju inimesi, kes ei poolda pagulaste vastuvõtmist. Võttes arvesse, et tegemist on maksumaksjatega, siis võib juhtuda, et neile ei meeldi, kui nende maksurahaga tehakse midagi, mille vastu nad on, lisaks sellele veel tõstetakse makse. Võidakse hakata protesteerima valitsuste vastu ning võimule võivad pääseda radikaalsemate vaadetega poliitised parteid, kes kasutavad kohalikes valitsevaid põgenikevastaseid meeleolusid ära. Lisaks võib see ajendada oma rahvast riigist hoopis lahkuma mujale, kus on elukorraldus ja maksutase rohkem nende meele järgi. Võttes arvesse kõiki neid faktoreid, siis minu arvates on paguluskriisil positiivne mõju
Eesmärgiks ei saa olla mitte arengu peatamine, vaid selle hoidmine niisugusel tasemel, millega inimkond kaasas suudaks käia. See tähendab, et ei tekiks liiga teravaid kontraste kõige vaesemate ja kõige rikkamate vahel. Probleemile on vasakpoolsetel jõududel pakkuda kahte erinevat lahendust: progressiivset tulumaksu ja lühemat tööpäeva. Progressiivse tulumaksu eeliseks on, et väiksemate sissetulekutega majandussubjektidele jäetakse hingamisruumi. Maksurahaga saab toetada neid, kes toetust vajavad. Puuduseks on asjaolu, et kui toetused lähevad liiga kõrgeks, kaob inimestel motiiv teha lihttööd. Lühema töönädala puhul on olukord vastupidine: inimestele antakse võimalus tööga raha teenida, tekib rohkem töökohti. Samal ajal on see nõks ebaaus väikeettevõtjate suhtes. Ettevõtlusega alustada on niigi raske, nüüd aga tahetakse olukorda veelgi keerulisemaks, lausa võimatuks teha. Ohuks on ümbrikupalka saavate isikute armee suurenemine
annaabi.ee 
