inimeste mälus siis, kui nad olid luulevormis. Sellistes saagades ja eepostes esineb kirjeldusi omaaegsetest tähtsündmustest, mis teeb neist ajaloolaste jaoks väärtusliku allikaliigi (Must 2000:11). Kokkuleppeliselt on genealoogia arengu teiseks perioodiks 11. 15. saj. See oli juba kirjalike allikate, kroonikate, polüptikate (bioloogilist sugulust märkivad allikad) ja kapitulaaride (Frangi kuningate ladinakeelsed seadused ja määrused) aeg. Koostati mitmesuguseid maksunimekirju, toimusid suuremad revisjonid. Ennekõike pakub see periood uurimisainet vaid suursuguste ülikusuguvõsade kohta. Linnade magistraatide (keskajast pärinevad kollegiaalsed linnavalitsused) arhiivid toovad meieni juba andmeid ka linnakodanike, nende tegevuse ja varandusliku seisundi kohta. Paraku ei sisalda tolle aja allikad reeglina andmeid inimeste vanuse või sünniaja ega nende omavaheliste sugulussuhete kohta (Must 2000:12). Genealoogia uurimistöö kolmas periood algab 16
teiste suurte laevade kasutuselevõtuga, mis toimus ristisõdadega samal ajal. Siin ei olnud tingimata aga põhjuslikku seost. See, kui väikeste laevade ajajärgul oli oluline Üksküla, siis 13. sajandi alguses rajatud Riia oli keskus, kuhu said merelt sõita suured koged. Eesti vanemas keeles on linn tähendanud nii linnust asula mõttes kui ka kindluse mõttes. Tallinn. Tallinna elanikkonna suurust keskajal on erinevalt hinnatud, kuigi Tallinn on ainuke linna, mille kohta maksunimekirju 14. ja 16. sajandist säilinud on. Probleem sellest, et maksunimekirjades on märgitud ainult maksukohustlased ja perekonnapead. Tekib probleem nende maksunimekirjade omavahelisel võrdlemisel. 14. sajandi maksunimekirjade alusel arvutatud linnaelanikkonna arvukust. Maksunimekirjad võivad olla koostatud ka mittevõrreldaval tasemel - nt maksukohustlased alaregistreeritud jne. 1538. aasta maksunimestiku põhjal on TLN
annaabi.ee 
