Raamatupidamise bilansis peaksid varad olema arvestatud jääkmaksumusega. Kolmandaks, taastamismaksumus, mis tähendab seda, kui palju ehitis või masin läheks maksma, kui seda oleks vaja uuesti soetada hindamismomendil. Taastamisväärtust kasutatakse tavaliselt kindlustusväärtusena, mis on loomulik, kuna vara hävimise korral on uue soetamine võimalik ainult muutunud kvaliteedi standardite, normide ja hindade taset arvestades. Ükski nendest maksumustest ei pruugi kokku langeda turuväärtusega ehk müügihinnaga. Turuhind selgub alles ostu-müügitehingut sooritades, aga seda on vaja sageli ka eelnevalt kalkuleerida ja siis lähtutakse tavaliselt hinnatava vara tulususest, see tähendab, et tulu kapitaliseeritakse. Kasutatakse tulu kapitaliseerimismäära, mis on investeeringu eeldatava tasuvusaja pöördväärtus. Eeldatav tasuvusaeg oleneb vara kasutusala riskitasemest. Näiteks, kinnisvara müügihinna määramisel eeldatakse täna 5-7a
Tollase Johni Kompanii (mis hiljem liitus Ida-India Kompaniiga) juhid turtsusid vihast, kui nägid oma kasumeid vähenemas ja avaldasid parlamendile tegutsemiseks survet. Inglismaa oli hiljuti lõpetanud Prantsuse ja Indiaani sõja, võitlused, mis inglaste vaatepunktist tähendasid kolooniate Prantsusmaa mõjuvõimu alt päästmist ja kaubanduse stabiliseerimist. Parlamendis tekkis tunne, et oleks mõistlik kui kolooniad kannaksid suure osa sõdade maksumustest. Lõpuks oli ju sõditud nende kasuks. Charles Townshend esitles esimest maksumäärade eelnõu, mida tänapäeval tuntakse tema nime järgi. Maksumäärad nägid ette kõrgemaid makse ajalehtede pealt (mis olid Ameerikas kaugelt liiga avameelsed), kõrtsilitsentsidelt (seal on liiga palju sõnavabadust), ametlike paberite, abielutunnistuste ja sadamadokumentide vormistamiselt. Kolonistid mässasid neile küsimata pealesunnitud maksude vastu, mis olid veel pealegi nii repressiivsed