Selle asemel, lähtudes maksumusplaanimise meetoditest, leiab ta aga konstruktiivelemendi piirmaksumuse ja arhitektile antakse võimalus projekteerida selle maksumuse piires vastavalt oma soovile. Kui ka siis maksab konstruktiivelement rohkem kui piirsumma seda lubab, tuleb otsida kas täiesti uus lahend või suurendada selle konstruktiivelemendi maksumust teiste arvel. Eeltoodud käsitlusi saab kasutada alati, kuigi esimest nendest eelistab enamik maksumusplaanijaid ja seda kasutatakse ka laialdasemalt. Enamik arhitekte eelistab samuti töökirjeldust konstruktiivelemendi piirmaksumusele, sest viimases pole üksikasjalikku kirjeldust ja võib tekkida olukord, et sobiva tulemuse saamiseks on vaja läbi töötada mitmeid variante. Töökirjelduse kasutamise eelis on ka see, et sel juhul pole tavaliselt vaja ka arhitekti tegevusele teha hiljem maksumuskontrolli.
vahepiirded jne). 86. Osakaalu meetodi ja ühikmaksumuse meetodi eelised ja puudused Osakaalu meetodi kasutamine on põhjendatud siis, kui konstruktiivelemendi maksumus ruutmeetrile on antud indeksina ja seda meetodit eelistavad riigiametid maksumusplaanimise algetappidel. Ühikmaksumuse meetod on tänapäeval kasutusel siiski peaaegu eranditeta, sobides rohkem kokku ka traditsioonilise eelarvestamisega ja enamik maksumusplaanijaid tunnevad keerukate arvutuste puhul, et teevad siin vähem vigu. Ühikmaksumuse meetod on seotud ka ligikaudsete töömahtudega nii maksumusplaanimisel kui -kontrollil. Mõlema meetodi puhul tuleb aga siiski leida küllaltki täpsed töömahud. 87. Maksumuskontrolli tegemise alused Pärast maksumusplaani koostamist ja heakskiitmist peab maksumusplaanija kontrollima seda, kas tööjoonistel ja töömahtude loendis toodud tööd vastavad plaanile, sest vastasel