78 Kokkuvõte Eesti tingimustes on fiskaalpoliitikal täita oluline roll majanduse stabiilsuse tagamisel ja jätkusuutliku majandusarengu kindlustamisel. Eesti fiskaalpoliitiste eesmärkide realiseerimine ja Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevate fiskaalsete konvergentsikriteeriumite täitmine eeldab valitsusepoolseid meetmeid, mis aitaksid: suurendada maksude kogumise efektiivsust; tõhustada maksude administreerimist; süvendada maksumaksjates arusaama, et maksude maksmine on sotsiaalne kokkulepe; tugevdada eelarve distsipliini ja suurendada valitsuse kulutuste ja sotsiaalsete programmide efektiivsust; stimuleerida erasektori säästmist; suurendada investeeringuid inimkapitali ja teadus- ning arendustöösse. Kasutatud kirjandus 1. Aage, H. "Public Sector Development: Difficulties and Restrictions", In T. Haavisto, ed., The Transition to a Market Economy, Edward Elgar, Cheltenham, UK, Brookfield, US, 1997. 2. Dr. Gablers
Mõisad hakkasid suurendama kohustusi ja makse. Kui rahvaarv kahanes, siis seda suuremat väärtust kujutas iga üksik tööjõuline talupoeg ja seda olulisem oli tema kinnihoidmine. Vabu maid oli palju ja teised mõisnikud olid huvitatud tööjõust. Talupojad hakkasid pagema teiste mõisnike teenistusse. Esimesed teated sellest, et talupoja ümberasumiseks on vaja isanda luba, pärinevad 14. sajandi lõpust ja 15. sajandi algusest. Haapsalu linnaõiguse tekstist, nähti talupoegades kui maksumaksjates väärtust, kelle lahkumine tõi tema andamite saajale majanduslikku kahju. Adratalupojad muutusid sunnismaisteks esimesena (põhiline tööjõud). Lahkumiseks oli vaja tasuda kõik võlad. Talupoeg võis viia 3 päeva ja öö jooksul kaasa oma varanduse. Loata lahkuja, kaotas kogu oma vara. Alates 15. sajandist pärinevad dokumendid pagenud talupoegade väljanõudmise kohta, mis seostavad nende kuuluvuse isandale ja sünnikohaga - Seega laienes sunnismaisus kõikidele