Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat. RAHVASTIK Rahvastikuajaloo uurimise võimalused on napid, sest konkreetset materjali napid. Kirjalikud allikad on lokaalsed (näiteks maksuloendused), linnad on paremini dokumenteeritud. Võib vaadelda ka arheoloogilisi allikaid, nt asulate arvu, inimeste arvu saab näiteks arheoloogiliseld vaadata kiriku või linna müüriga piiratud ala järgi, kuigi kuipalju need võisid näidata mahutuvust suurena ka prestiizi pärast. Kui palju oli rahvaarv, seda me tegelikult ei tea. Rahvaarvu muutumist mõjutasid: kliima ja selle muutumine, epideemiad. Sõjad, abieluline käitumine.
Kuningas vapper, pagan nurjatu, rüütel - õilis jne.. - Põhiline osa infost oli liikvel siiski suulisena - Petent isik, kes palus dokumendi väljastamist e. Taotleja Demograafia Sõltub: - Kliimast - Sõdadest - Epideemiatest - Traditsioonidest palju lapsi tehti jne - Näljahädadest - Suuresti põhineb oletustest, kuna konkreetset matrjali napib. Kirjalikud allikad on väga lokaalsed. (näiteks maksuloendused) - Linnad on paremini dokumenteeritud - Keskmiseks pere suuruseks peetakse 5e inimest - Abielu on poliitline tehing suguvõsade vahel, tütar kui kapital - Abieluväliste laste ellujäämisvõimalused olid väiksemad, need ei olnud õiguslikud - Keskajalõpul hakkas rahvaarv kasvama, kuna: Majandustegurite paranemine Perekonnaelu suhtumise muutus Nälg oli igapäevane kartus, kuna transport ei võimaldanus vilja kiirelt ja suurtes
annaabi.ee 
