Inimeste seas oleks suurem maksevalmidus, kui oleks kindel teadmine, milleks meie raha kasutatakse. Lisaks peaks poliitika inimesi rohkem kõnetama ja huvitama, tuleb leida võimalus, et taastada rahva usaldus juhtorganite vastu. Maksud on riigiks olemise hind (Lillemets,2007). Ei tohi keskenduda vaid enese heaolule, vaid tuleb lähtuda avlikest huvidest, et ühiskond tervikuna saaks toimida. Kasutatud allikad Riigikogu toimetised, 2007. Maksumoraal maksukuulekuse mõjutajana. Leitav: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10458&op=archive2 (Kasutatud 10.03.2016) Riigikogu toimetised, 2007. Maksumoraal maksukäitumise kujundajana ja selle peamised isikupõhised mõjutegurid. Leitav: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=14002&op=archive2 (Kasutatud 10.03.2016) Lillemets, K. 2010. Maksumoraal, selle mõjutegurid, hindamise võimalused ja probleemid Eesti näitel
Riigiametite kommunikatsioonil on suur osatähtsus ennetava info edastamisel. Maksu- ja tolliameti tähtis eesmärk on parandada maksudistsipliini. See toimub kodanike teadlikkuse tõstmise kaudu. Kasutatakse ka ennetavat ja koostööle suunatud lähenemist järelevalvetegevuse kaudu. Klientide hea informeeritusega on saavutatud reaalselt mõõdetavaid tulemusi, suurendades riigieelarve tulusid. Ameti maine kujundamisel tuleb tutvustada maksukuulekuse ja ausa konkurentsi eeliseid. Riigiasutuste kommunikatsioonis tuleb rõhutada suhtekorraldaja või kommunikatsioonijuhi vastutust ja selle tunnetamist igapäevatöös. Avalikus sektoris kommunikatsiooni alal töötavad inimesed vastutavad selle eest, kuidas inimesed suhtuvad oma riiki. Valeinfo, ebatäpsete ning -pädevate kommentaaride jagamine ja ebaadekvaatne käitumine kujundab negatiivse suhtumise riiki ja konkreetsesse ametisse. Näide
annaabi.ee 
