ja füüsilise isikute premeerimiseks. Usun, et tunnustus riigi poolt oleks hea motivatsiooniallikas meie kõigi jaoks. Sageli saadakse tähelepanu vaid siis, kui tehakse midagi halvasti, näiteks maksude tasumata jätmisel ootab karitus. Võiks hoopis välja kujuneda olukord, et õigesti käitudes järgneb positiivne tagajärg. Kiitus ei peaks väljenduma ainult rahas, vaid näiteks mõnel perioodil väiksemas maksukoormuses või maksusoodustuse näol. Eelkõige mõjutab inimese käitumist üldine ühiskonnas valitsev arusaam. Maksumaksjat mõjutab muude tegurite kõrval teiste kodanike käitumine. Kui maksumaksjad mõistavad, et maksudest kõrvalehoidmine on tavaline, kahaneb individuaalne valmidus makse tasuda. Kui aga ühiskonna üldine suundumus on makse ausalt maksta, tõuseb ka üldine maksumoraal. Selleks peab juba varakult inimesi informeerima maksude tähtsusest ja vajalikkusest. Inimeste
Pakkumisele suunatud subsiidiumid on vähenemas ning asendumas nõudlust reguleerivate subsiidiumitega. 3. Muutused elamuomandi struktuuris. Erastamine jms. võtted on vähendanud küll avaliku sektori otseseid kulusid eluasemepoliitikale, kuid suurendanud samas kaudseid kulusid sotsiaalpoliitika kaudu. Suureneb omanikuasustuse osakaal. Eraüürisektor on välja arenemata. 4. Muutused leibkondade eluasemekuludes ja maksukoormuses. Eramajapidamiste kulutused eluasemele on suurenenud ja paljud eluasemetoetust saavad üürnikud on sattunud nn vaesuslõksu. 5. Muutused üürnike struktuuris. Suureneb sotsiaalmajanduslik polarisatsioon üürisektoris. 6. Elamupoliitikast põhjustatud sotsiaalsed muutused. Suureneb naabruskonnal baseeruv sotsiaalne tõrjutus, vähenevad võimalused jõukohase elamispinna saamiseks.
annaabi.ee 
