pühitseti mungaks. Tihti kuulus reaalne võimutäius riigis hoopis mõjukaile õukondlastele. Sise- ja väilispoliitika, riikluse erijooned. · Justinianus I arengu esimene õitsengujärk · Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise ,,tsiviilseaduste kogu". 532. Aastal surus ta Konstantinoopolis julmalt maha Nika ülestõusu. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. · Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. · Vallutati It, Aafr-Põhja rannik, Hisp lõunaosa ja Vahemere saared. Sõjad Pärsiaga plnud edukad. · Riigikassasse kogunes kasumit mitmesuguste kaupade ( orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jm) läbiveo arvelt. · 6 saj II poolel rajasid slaavlased Balkani poolsaarele eismese Bulgaaria riigi (681-1018)
kokkupõrge. Hunnid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Basileus keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) Bütsantsis. Nika ülestõus 532.a. Justinianus I surus julmalt Konstantinoopolis maha ülestõusu, lastes oma väepealikutel raiuda hipodroomil surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. Mantzikerti lahing 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood
annaabi.ee 
