üksikuist sugukonna peadest ja vanemaist koosnev nõukogu: gerusia. Säärasest greeniumist on juttu juba Esra-Nehemja ja Elefantiine papüüroste ajal: aga kindla kuju omandas see hiljem, ning Heroodese ajast saadik nimetatakse seda synheerioniks. Ülempreestri võimu piiras tunduvalt see, et finantsid ei olnud tema valitseda, vaid nendega tegeles üks selleks määratud ametnik. Maksud renditi kreeka eeskujul terves riigis maksukogujatele. Poliitilne ja muu mõju oli säärastel maksukogujatel vahel väga suur. (Hellenisimi mõju sellel ajastul ? (Hellenismi ajastu on ka juudi diasporaa (koguduse) kasvuajaks. Paabelis oli diasporaakogudus. Josephus jutustab, et Antiochos III on asutanud Lüüdiasse ja Früügiasse 2000 juudi perekonda. Paljudes teistes Kreeka linnades erinevad juudi kogudused. Oluliseks sai Egiptuse diasporaa. Suureks paisus Aleksandria juudi kogudus. Aleksandrias tekkis ka VT kreekakeelne tõlge Septuginta
Ideaalriigis pidi olema üks religioon, üks seadus ja üht keelt kõnelev rahvas. Ideaalseks kodanikuks peeti paikset talupoega, kes maksis korrapäraselt makse ja oli täiesti kohanduv. Ümberrahvustamine pidi lihtsustama valitsemist ja võimaldama riigikeelset asjaajamist. Piirialadelt pidid kaduma muulased, kellel võis teisel pool piiri olla sugulasi ja keda ei saanud seetõttu riigile täiesti lojaalseks pidada. Eriliseks probleemiks, iseäranis maksukogujatele, olid rändleva eluviisiga rahvad: mustlased ja saamid. Saamid, kelle jaoks riigipiire ei eksisteerinud, rändlesid suguvõsale kuuluvate suve- ja talveasulate vahel kalapüügi ja jahipidamise eesmärgil. Järgiti ka metsloomade rännet, küttides püünisaukude abil ja jõgede koolmekohtadel metsikuid põhjapõtru. Siiski ei rakendanud Rootsi ega Vene riik saamide suhtes erilisi karistusmeetmeid (nagu rakendati Rootsis näiteks
annaabi.ee 
