arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude, mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §115 3 L
Hilisemast Riigikohtu praktikast võib tuua veel kaks näidet PS paragrahviga 113 vastuolus oleva volitusnormi kohta. Kuni 30. juunini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 volitas rahandusministrit kehtestama maksu tasumisega viivitamise eest makstava intressi määra. Riigikohus tunnistas selle normi põhiseadusvastaseks, sest seadusereservatsiooni klausli kaitsealasse kuulub ka maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ehk maksuintress (RKPJKo 05.11.2002, 3-4-1-8-02). Pakendiaktsiisi seaduse § 2 p 7 (27.07.2000 kuni 31.12.2004 kehtinud redaktsioonis) delegeeris maksuobjekti määratluse, sest säte andis rahandusministri otsustada, millised joogid peaksid kuuluma karastusjoogi mõiste alla ning tuleks maksustada pakendiaktsiisiga (RKPJKo 26.11.2007, 3-4-1-18-07). Ka parkimise viivistasu puhul on tegemist maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustusega.
Kõigi töötajate saamatajäänud puhkusetasud summeeritakse ja arvestatakse juurde sotsiaalmaksukulu ja ettevõtte töötuskindlustusmaksekulu. Raamatupidamislausendid: D: Kulud (vastavad töötasukulud, sots.maksukulud, töötuskindl.maksekulud) K: Puhkusereserv Maksuvõlad Maksuvõlana näidatakse bilansis ettevõtte poolt arvele võetud kuid veel ülekandmata maksusummasid, samuti tähtajaliselt mittetasutud maksusummalt arvestatud viivist (maksuintress) ja maksutrahve, mida aruandeaastal on kantud kuludesse. Maksuvõla jääk tuleb maksuliikide lõikes avada aastaaruande lisas. Raamatupidamislikku arvestust peetakse vastavatel maksuvõlgade kontodel. Igale maksule avatakse oma konto. Bilansis esitatakse maksuvõlad summeeritult bilansikirjel Maksuvõlad. Konto kreeditsaldo näitab ettevõtte maksuvõlga ja kajastatakse bilansis summeerituna kirjel Maksuvõlad. Konto deebetsaldo näitab, et ettevõttel on maksu ettemaks
annaabi.ee 
