Strandmanni valitsuse ja 1932. aasta novemberini Kaarel Eenpalu valitsuse majandusminister. Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Majandus- _ja_Kommunikatsiooniministeerium#Ajalugu_1918.E2.80.931940) Majandusministeeriumi alla kuulus neli osakonda: maksudevalitsus, rahandusosakond, tööstusosakond ning kaubandusosakond. Viimase ülesandeks oli nii välis- kui sisekaubanduse korraldamine, kaalude, mõõtude, vihtide ja väärismetallide proovimine ja taatlemine. Selle osakonna direktoril, kaheksal kaubandusameti ning neljal proovikoja töötajal tuli hoolitseda riigi äriajamise eest, töötada välja sisekaubandust normeerivate seaduste ja määruste eelnõusid, võidelda kõlvatute võistluste ja muude lubamatute ärivõtete vastu,
MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda
annaabi.ee 
