kogumine, võimude informeerimine pagenud talupoegadest ja maaseaduse rikkumisest. Patori ülessanneteks oli ka välja selgitada, kellel on kohustus koolis käia (7-12a. kellel ei olnud võimalik kodus lugemist selgeks saada) ja esitas nimekirja teadmiseks ka mõisnikule, kes pidi koolist eemale jäänud laste vanemaid karistama. Pärast Vene võimu kehestamist jagunes mõisa maavaldus maksuvabaks mõisamaaks ja maksualuseks talumaaks (revisjoniadramaa). Revisjoniadramaa arvutati tööjõulise talupoegade arvu järgi, kus elas 15-60 aastast tööjõulist meeshinge ja mille reaalne suurus võis kõikuda 31,5 ja 62,4 ha põllumaa vahemikus ja andis puhastulu 60 tündrit rukist mille väärtuseks oli 60 taalrit. Kuni 1725a. arvestati adramaa normiks 12 meeshinge, hiljem 5 meeshinge. Vastavalt sellele määrati kindlaks vastavad rahalised ja naturaalkoormised mida mõisaomanik või kroonumõisa
ordu ja eestlaste vägi tungis Vadjamaale ja kaugemalegi Novgorodi alale. Ristiti Vadjamaa rahvasti, rajasid linnuse, kehtestasid rahvale kümnisemaksu ja alustasid maade läänistamist. 1241. aastal alad olid tagasi vallutatud Novgorodi vürsti poolt. Samal ajal 1237. aastal khaan Batu mongolite juht tungis sisse Venemaale, nad vallutasid Kiievi ja tungisid edasi Poolasse ja Ungarisse. Novgorod ja Pihkva läksid Kirde-Venemaa vürstide kontrolli alla, kes tunnistasid end khaanide alamaks ja maksualuseks. Pihkva troonipretendendiks oli Jaroslav Vladimirovits, kes 1240. aastal koos Tartu piiskopi, Saksa ordu ja Põhja-Eesti vasallide vägedega alustas sõjakäiku Pihkva vastu. Pihkva sai vallutatud, kuid 1242. aastal Aleksandr Jaroslavits võttis omakorda PIhkva üle ning viis Vene väed Liivimaale rüüsteretkele. 5. aprillil 1242. aastal toimus Jäälahing, kus ordu kaotas ning pidi sõlmima rahu. 1253. aastal novgorodlased koos karjalastega tegid rüüsteretke Virumaale (Kättemaks Pihkva
annaabi.ee 
