selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud ehk riigi kohus on tõe tuvastamine, st tuleb teha kindlaks, kas isik on süüdi või mitte. Eristatakse kolme liiki uurimisalluvust: * üldine uurimisalluvus – on antud Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile. Nende uurimisalluvus piiritletakse Vabariigi Valitsuse määrusega; * kuriteo liigi järgi määratud uurimisalluvus – Maksu- ja Tolliamet (maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos), Sõjaväepolitsei (kaitseväeteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos), Konkurentsiamet (konkurentsialases kuriteos), Justiitsministeeriumi vanglate osakond (vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos), Keskkonnainspektsioon (keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos). Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev:
jõustunud kohtuotsuseni jõutud. Selliste asjaolude kaal uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel sõltub aga väga suurel määral konkreetse juhtumi isepärast. Näiteks on oluline, kuivõrd sarnased on isiku varasemad kuriteod sellega, milles esitatud kahtlustusega seoses isiku vahistamist taotletakse. Fakt, et isik on varem ühel korral KarS § 121 järgi süüdi tunnistatud, ei mõjuta üldjuhul arvestamisväärselt hinnangut küsimuses, kas maksualases kuriteos kahtlustatav tuleks uute kuritegude toimepanemise riski tõttu vahi alla võtta. Isegi pooleliolev menetlus teises maksukuriteos ei ole reeglina selline fakt, mis annaks eraldivõetuna alust rääkida maksukuriteos kahtlustatava vahistamist eeldavast uute kuritegude toimepanemise riskist. Siinkohal tuleks silmas pidada ka maksukuritegude isepära: olles teadlik, et isikut kahtlustatakse
annaabi.ee 
