2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid: keskvalitsus, mis on peamine maksukoguja ning millel on eraldi eelarve, kohalikud omavalitsused, mis kogub küll palju, kuid mille võim on keskvalitsusega võrreldes piiratum ning sotsiaalkindlustuse ühendus (ASSO), mis koosneb eraorganisatsioonidest, mille eesmärk on kasutada seda raha otseselt sotsiaaltoetuste jaoks.
kuni viis aastat peale riigi territooriumilt lahkumist (Rootsi). Residentsuse määratlemisel kasutatakse tihti ka alalise elukoha määratlust s.t.füüsiline isik loetakse residendiks kui ta on asunud 183 ± 10 päeva riigis kas siis jooksva 365 päevase perioodi jooksul või siis antud riigi kalendriaasta, maksu-aasta või tulu-aasta jooksul. Seejuures on oluline teada, et need mõisted ei ole identsed. Maksuaasta algab Suurbritannias 6.aprillil ja Uus-Meremaal 1.aprillil, Austraalias 1.juulil ning Budistlikes riikides algab uus aasta kevadel. Mõnedes riikides lähtutakse füüsilise isiku residentsuse fikseerimisel pideva asumise mõistest, s.o.isik on resident, kui ta on asunud antud riigi territooriumil pidevalt 12 jooksva kuu jooksul. Sellist formuleeringut kasutavad Argentiina, Pakistan, Ukraina, Iirimaa, Indoneesia, USA jt
annaabi.ee 
