28 Kotkas, M. Juhtimise alused. Tallinn, 2001, lk. 11 29 Lukjanov, A. Juhtimise alused. Tallinn, Eesti-Ameerika Ärikolledz, 2000, lk. 9. 30 Seiwert, L.J. Das neue 1 x 1des Zeitmanagements: Der Euro-Beststeller. 22. Aufl. Offenbach: GABAL, 2000 31 Rahn, H.-J. Betriebliche Fürung. Kiehl, 1990, lk. 23 32 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 56-61 näiteks suhtuma looduskeskkonda, maksude maksmisse jms. Skaala teises otsas on vaba valiku võimalused, mille raames pole õigusaktidel erilist võimu ning töötaja ning organisatsioon võivad tegutseda oma äranägemise järgi. Valdav osa tegevusi on nende kahe vahel ning neid reguleerivad eetilised printsiibid, väärtused ja normid. Need on valdkonnad, kus olulist rolli etendab eetika (vt joonis 1.7). Seadused Eetika Vaba valik
sõnadel mõni laiem tähendus. Ja Indreku poole pöördudes ütles ta: ,,Kutsuge Jürka, et ta põranda puhtaks teeks." ,,Aga mul on õhtuks riistu tarvis," hädaldas pr. Malmberg. ,,Ja muidugi, riistu on tarvis," oli direktor nõus. ,,Kirjuta üles, mis vaja, ma lähen vürstiga ja ostan uued asemele, sest tema peab maksma. Vürst peab maksma." Aga vürst ei läinud ühes direktoriga riistu ostma, ei, seda ta ei teinud. Mis aga maksmisse puutub, siis nõudis ta arve, et seda isale saata, ühes sellekohase seletuskirjaga, mille ka härra Maurus läbi luges ja siis ta oma käega tähitult posti pani. Seda tegi ta tööjaotuse põhimõttel: vürst peksis tema vanad riistad puruks ja tema pani selle eest vürsti kirja posti, et kellelgi poleks nurisemist. Nõnda jäidki kõik asjaosalised üsna rahule: vürst oli tegelikult näidanud, et temaga
annaabi.ee 
