tööpoliitikale vastavalt 2,7 protsenti ja 2,5 protsenti SKP-st (Luuk, 2009) Tööpoliitika meetmed jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Aktiivsete meetmete rakendamise eesmärk on töötute aktiviseerimine (tööturukoolitus, ettevõtluse alustamise toetus jms) ja pikaajalise töötuse ennetamine (palgatoetus tööandjatele, tööpraktika ja tööharjutus töötutele jms). Passiivseid meetmeid võib tõlgendada töötushüvitiste maksmisena, mille eesmärk on töötuse tagajärgede leevendamine (Luuk, 2009). Nagu võib lugeda peatükist 1.2, on Eesti keskendunud oma tööpoliitikas pigem passiivsete meetmete kasutamisele. Enam tuleks tähelepanu pöörata aga aktiivsetele meetmetele, et nii tööpuudust ennetada. Eestiga sarnane kulutuste struktuur on iseloomulik ka Lõuna-Euroopa riikidele (Küpros, Malta, Kreeka, Hispaania, Portugal) ja Saksamaale ning Lätile, kus oli
Lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral ettevõtte finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. Põhimõtteliselt sarnane fondiemissioonile. Fondiemissioon, aktsiadividendide maksmine (stock dividends). Läbi fondiemissiooni muutub vaba omakapital (see, millest võib teha väljamakseid aktsionäridele) seotud omakapitaliks. NB! Tulumaksuseadus ei käsitle fondiemissiooni dividendide maksmisena, st. fondiemissiooni läbiviimisel ei tule maksta dividendide avansilist tulumaksu (s.o. 2007. aastal 22/78, 2008. aastal 21/79 ning alates 2009. aastast 20/80). Jääkdividendide teooria (residual dividend theory). Teooria, mis väidab, et väljamakstavad dividendid võrduvad kasumisummaga, mis jääb üle peale investeeringute finantseerimist. Dividendi kuupäev (ex-dividend). Kuupäev, mille seisuga jaotatakse ettevõtte aktsiaregistris registreeritud
annaabi.ee 
