Rahulikumas trennis kulub vähem energiat ja suures osas kulutab keha energia saamiseks rasvu. Kuna üldine kalorikulu on väiksem (madal intensiivsus), siis võiks treening kesta tavapärasest ka pisut kauem (näiteks 60 minuti asemel 80 minutit). Treeningu intensiivsus mõjutab omakorda pulssi. Nagu kõik treenimisega seonduv, sõltub ka rasvapõletuspulss inimesest, tema vanusest ja treenitusest. Optimaalseks võib pidada vahemikku, mille saad, kui lahutad 220st oma vanuse (maksimumpulss) ning arvutad sellest 6070%. Näiteks 40aastasel saame tulemuseks pulsivahemiku 108126 lööki minutis. See peaks olema nüüd vahemik, kus treenides kulutab keha kõige enam rasvu. Seega pole oluline mitte treeningu nimi, vaid see, kuidas sinu organism selle trenni ajal käitub üks keha kulutab rohkem rasvu, teine on suuremalt jaolt süsivesikute peal. Selge see, et ka tulemus on erinev. Väheliikuva inimese südame vereringetalitlust aktiveerib juba 10 minutit
pingutanud või haigeks jäämas. Maksimum- ja puhkepulsi vahe näitab pulsivahemikku, milles süda töötab. Mida suurem on kasutuses olev pulsivahemik ehk pulsireserv, seda suurem on ka töövõime reserv. Maksimumpulsi all mõeldakse sellist löögisagedust minutis, millest kõrgemale pulss ei tohiks tõusta, ehkki koormust tõstetakse. Maksimumpulssi saab selgitada koormustesti abil täieliku väsimuseni või arvutuste abil (täiskasvanutele): maksimumpulss = 220 – vanus maksimumpulss = 205 – ½ vanusest AEROOBIKATUNDIDES KASUTATAVAD TREENINGTSOONID Treeningtsoonid põhinevad niinimetatud pulsipiiridel, mille vahel peaks südamelöögisagedus treeningu ajal olema. 1. Kerge koormus e tervisetsoon (50–60% maksimumpulsist) Sobiv treeningute alustamisel koormusega harjumiseks ning kaalulangetajatele. Tugevdab südamevereringet ja aktiveerib rasva ainevahetust. Soodne toime kõrge vererõhu ja suhkruhaiguse korral. Treeningu
annaabi.ee 
