18) (ex)´= ex 19) Kirjuta sirge võrrand teades tõusu k ja punkti A(x 1; y1) : y-y1=k(x-x1) 20) Kirjuta joone y =f(x) puutuja võrrand, kui puutepunkt on A(x 1; y1), millega võrdub sel juhul tõus, kirjuta täpselt tuletise kaudu: y-y1=f’(x1)(x-x1) 21) Kirjuta sirgete paralleelsuse tunnus: k1=k2 22) Kirjuta sirgete ristumise tunnus: k1*k2 = -1 23) Kirjuta x-telje võrrand : y = 0 24) Kirjuta y-telje võrrand : x = 0 25) Kirjuta f-ni y = f(x) maksimumkoha ja miinimumkoha tingimused : ' f ' ' ( x ) <0( max)❑ f ( x )=0 f '' ( x )> 0(min)❑ 26) Kirjuta f-ni y = f(x) kasvamisvahemiku tingimus : y ' ( x ) >0 27) Kirjuta f-ni y = f(x) kahanemisevahemiku tingimus: y ' ( x ) <0 28) Kirjuta f-ni y = f(x) käänukoha tingimus: y ' ' ( x )=0
Seepärast on süstemaatilist kõrvalekallet mõõtmisel raskem avastada kui juhuslikku. Süstemaatiline kõrvalekalle võib olla põhjustatud antud katses mõõteriista mittekorrasolekust, ebaõigest mõõtmisvõttest, interpreedi vilumatusest jne. (Mõõtmisvigade arvutamine, vaadatud 07.12.15) 1.5.2 Normaaljaotus Peale helisalvestuste analüüsi tehti vajalikud statistilised arvutused normaaljaotuse suhtes, milledeks on aritmeetilise keskmise arvutamine, standardhälve ning miinimum- ja maksimumkoha leidmine. Normaaljaotus on määratud keskväärtuse ja standardhälbega. Jaotus eeldab keskmise väärtuse olemasolu, mille ümber varieerub suurem osa väärtustest. Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad enamjaolt võrdselt mõlemale poole (Joonis 1.). Antud töös on igal noodil erinev etalonväärtus vastavalt 442 Hz lähtuvale häälestusele. Kuid analüüsitakse vaid kõrvalekallete suurusi vastavast etalonväärtusest,
annaabi.ee 
