rikkevoolukaitselülitite mõõtmised. 3. ELEKTRIMOOTORITE KAITSE- JA LÜLITUSAPARATUUR Elektrimootori kaitse liigvoolu vastu peab tagama selle automaatse elektrivõrgust väljalülitamise liigkoormuse või lühise korral kui mootori mähiseid läbivad liiga suured voolud ja nad kuumenevad üle. Elektri- mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega kaasneb ülekoormus ja kuumenemine, sageli ka mootori seiskumine. Eristatakse maksimaalvoolu- ja minimaalpingekaitset. Maksimaalvoolukaitse lülitab mootori välja liigvoolu korral, minimaalpingekaitse aga siis, kui elektrivõrgu pinge liiga palju langeb. Maksimaalvoolukaitse korral on käivitusaparaati (kaitselüliti, kontaktor- käiviti) maksimaalvoolu- ja termoreleed või sulavkaitsmed. Õige ekspluatatsiooni korral loetakse elektrimootori tööeaks 15 20 aastat. Kahjuks jõuavad sellise eani vaid üksikud mootorid.
Mootori ja generaatori kiiruse parandused momendi valemisse. Parandused on võrdelised momendi muutusega. Valitud mootorit muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema kontrollitakse maksimaalse ja käivitusmomendi järgi. Muudetava kiirusega mootorit kontrollitakse veel pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Otsesidestuslülituses on ühitatud alaldi ja vaheldi. maksimaalvoolu järgi suurimal kiirusel. Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafik võib olla Otsesidelülitus sobib väikeste sageduste saamiseks. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast antud võimsuse sõltuvusena ajast. Ekvivalentse võimsuse all mõistetkase püsivõimsust, mille tõttu mootor alaldist ja vaheldist. Aladi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal soojeneb samavõrd kui tegeliku koormuse tõttu