Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna. Suure toodangu eeliseks on kõrge söötmistase, kuid söömusel on piirid, ehk söötmistase ei saa lõputult suureneda. Enamasti on söötmistase 3...4 piirides. Kui lehm lüpsab päevas palju piima peab söötmistase olema maksimaalsuse piiril. Nuumsigade kindla juurdekasvu säilitamiseks tuleb määrata vastav söötmistase, mis tavaliselt on 3 piirides. Madalam on söötmistase munakanade söötmisel, sest nende elatustarve on suhteliselt suur. Loomade aretuse üheks põhieesmärgiks peaks olema söömuse suurendamine, seeläbi suureneb ka maksimaalne söötmistase, mis on eeltingimuseks söötmistaseme võimalikuks kasvuks. (Ülo Oll 1994 ) 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis
Alamhulk G on kinnine hulk ruumis X. T˜oestus. Olgu x ∈ X ja t¨ahistagu G punkti x sisaldavate ruumi X sidusate alamhulkade hulka. Et {x} ∈ G, siis pole G uhi. Kuna x ∈ ∩A∈G A, siis teoreemi 8.3 p˜ohjal hulk t¨ G = ∪A∈G A on sidus. Konstruktsiooni kohaselt iga punkti x sisaldava ruu- mi X sidusa alamhulga A korral A ⊂ G. Seega G on suu- rim punkti x sisaldav ruumi X sidus alamhulk. Teoreemi 8.2 p˜ohjal on ka cl(G) sidus. Hulga G maksimaalsuse t˜ottu G = cl(G). Olgu G(x) topoloogilise ruumi X iga punkti x jaoks teda sisaldav ruumi X suurim sidus alamhulk. Selline hulk leidub ¨asja t˜oestatud teoreemi p˜ohjal. On selge, et kui y ∈ G(x), siis G(x) = G(y). Kui aga x, y ∈ X ja G(x) ∩ G(y) = ∅, siis teoreemi 8.3 p˜ohjal G(x) ∪ G(y) on samuti sidus ja hulkade G(x) ning G(y) definitsiooni t˜ottu G(x) = G(y) = G(x) ∪ G(y). 90 8 SIDUSUS
annaabi.ee 
