mahukad tabelid ning joonised, mis tekstis esitatuna liialt tükeldaksid töö sisu. Lisad nummerdatakse (Lisa 1, Lisa 2 jne) ning varustatakse pealkirjadega (pealkirja nõuded on samad, mis tabelitel vt alapeatükk 2.1.4.1). Igale lisale tuleb töö põhiosas viidata. Lisad on paigaldatud neile viitamise järjekorras. Näide: Nimetatud meetodit kasutades saadud algandmed on esitatud lisas 1. Kui lisad on liialt mahukad (ületades koos töö muude osadega ettenähtud maksimaalmahtu) tuleb need paigutada digitaalsele andmekandjale ja lisada ümbrikuga töö tagumisele sisekaanele. 3. Viitamine, kirjanduse loend Töös peab olema selgesti ära näidatud, millised resultaadid või tekstid kuuluvad töö teostajale ja millised teistele autoritele. Selleks kasutatakse töö tekstis viiteid kirjandusele. Viitamisel ja loendi vormistamisel tuleb juhinduda Eesti Teaduste Akadeemia toimetiste (Proceedings of
tekstiblokina või dokumendina ja seda sab suvalisel viisil edasi töödelda. Näiteks on võimalik masinloetavaid kartoteegikaarte automaatselt viia andmepanka või ajakirjandusväljaannetest sisseloetud tekste arhiveerida hilisemaks kasutamiseks. Tänapäeval eristatakse ja kasutatakse peamiselt kahte tuvastusmeetodit 18. Kõvaketta maksimaalmahtu piiravad tegurid ja nendest ülesaamise viisid. Mis on Normal Mode, LBA ja Large Mode ? 528 MB, 2.1 GB, 8.4 GB ... - kõva ketta mahu barjäärid 36 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Õigupoolest pole tegemist mitte kettaste eneste probleemidega, vaid hädad peituvad kasutatavates
annaabi.ee 
