omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Kaitsepiiriks roomlaste ja barbarite vahel oli Rooma Vall. Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist 212. aastast, mis tagas kõigile vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. See teenis makselaekumiste kasvu eesmärki ja pidi leevendama impeeriumi lääneosa üha süvenevaid majandusraskusi. Samas avas edikt Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukatele. Roomlaste seisukohalt esindasid äärealade asukad võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet, mis edaspidi tähendas kultuuride kokkupõrget, aga ka senisest elavamat vastastikust mõjutamist. Majandus stabiliseerus Diocletianuse valitesmisaegadel 284-305, mis aga ei suutnud senist elukorraldust enam päästa.
teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maapäevi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud, nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 5) Posti teenistus 3) Eesti rahvastik 17
annaabi.ee 
