– ERM • Bretton-Woods-i süsteem (n-da riigi probleem) N-da riigi probleem A N B N-1 A B vahetuskurssi N-1 C Ajalugu n-1 probleemiga • 1930. a-tel leiti, et rahvusvaheline rahapoliitika on stabiilne vaid juhul, kui on lahendatud “n-1 probleem”: – kõikide negatiivse maksebilansiga riikide maksebilansi puudujääkide kogusumma on võrdne teiste riikide maksebilansi ülejääkidega, s.t. kõigi maailma riikide maksebilansside kogusumma on null; – kõikide odavnevate valuutadega riikide kursilanguste kogusumma on võrdne teiste riikide valuutade kallinemise kogusummaga Fikseeritud kursside ankurvaluutad Fikseeritud vahetuskursside eelised • Vähendab vahetuskursi volatiilsust ja sellega seonduvat ebakindlust
[1] Hume, David (1711-76) - inglise filosoof-idealist, psühholoog, ajaloolane Teooriad. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 1. Hilisemad kriitikad (neo- e. uusmerkantilistlike vaadete kohta) seovad kaubandusbilansi ülejäägi maksebilansiga. Kaubandusbilansi ülejäägist tekkiv probleem ei tarvitse otsekohe silma paista, kuid varem või hiljem ilmneb neli olulist aspekti: 2. Deindustrialiseerimine. Siin võib tuua näiteks Suurbritannia hiljutise kogemuse seitsmekümnendate lõpust - kaheksakümnendate algusest, mil tõdeti, et väliskaubanduse ülejääk toob sisemaal kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Nafta ekspordi arvel tekkinud kaubandusbilansi ülejäägist finantseeriti tööstuskaupade
[1] Hume, David (1711-76) - inglise filosoof-idealist, psühholoog, ajaloolane Teooriad. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. “maailmapirukas”, mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 1. Hilisemad kriitikad (neo- e. uusmerkantilistlike vaadete kohta) seovad kaubandusbilansi ülejäägi maksebilansiga. Kaubandusbilansi ülejäägist tekkiv probleem ei tarvitse otsekohe silma paista, kuid varem või hiljem ilmneb neli olulist aspekti: 2. Deindustrialiseerimine. Siin võib tuua näiteks Suurbritannia hiljutise kogemuse seitsmekümnendate lõpust - kaheksakümnendate algusest, mil tõdeti, et väliskaubanduse ülejääk toob sisemaal kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Nafta ekspordi arvel tekkinud kaubandusbilansi ülejäägist finantseeriti tööstuskaupade
annaabi.ee 
