Keermikvetikas Vesijuus 3 Ordoviitsiumi ajastu algusel ilmnesid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed, mis ordoviitsiumi lõpul välja surid kliima jahenemise ja mandrijäätumise tõttu. Siluri ajastul hakkasid maismaad hõivama maismaataimed: sammaltaimed, sõnajalgtaimed ja esimesed lülijalgsed. Sammaltaimed olid algelised neil puudusid esilagu lehed ja varred nagu kaasaaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varte ja lehtedega samblad: Sõnajalgtaimedel oli juba: · tõelised juured - toitainete võtmiseks · varred toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks · lehed fotosünteesimiseks Sõnajalad 4 Osjad Kollad Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga
taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed Sõnajalgtaimedel on juba: tõelised juured - toitainete võtmiseks varred – toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks lehed – fotosünteesimiseks. Nende hulgas on sõnajalad: Osjad: samuti kollad:
erinev 3) Biogeograafia lähedaste alade liigid on sarnasemad kui kaugete alade liigid. 4) Tõu- ja sordiaretus saadakse uute tunnustega vorme. Taimeriigi evolutsioon- Esimesed kõige algelised taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees Umbes 410 ...440 miljonit aastat tagasi kujunesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel, hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad Paljunemine toimus eoste abil Järgmisena tekkisid maale sõnajalgtaimed, osjad ja kollad. Sõnajalg taimedest on tekkinud kivi ja pruun süsi. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljuneva PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust 100 . . . 130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED.
ja talletamine risoomi. vt. kevadvõsu. Sõkal, sõklad kõrreliste õiel kaks soomusjat lehekest (sisesõkal ja välissõkal), mis ümbritsevad tolmukaid ja emakat. (joonis IV, 14) Sõlm koht varrel, kuhu on kinnitunud leht või lehed. Sõrmhõlmine, sõrmlõhine, sõrmjagune leht vaata joonist II Takellevi seemned või viljad kinnituvad haakjate karvadega looma karvadesse või inimese riietesse. Tallus e. rakis esineb näiteks maksasammaldel ja samblikel ning on rohkem või vähem lamenenud taimekeha, mis ei ole eristunud varreks ja lehtedeks. Talvehaljas taimel püsivad lehed ka talvel nt. mustikal, sinilillel. Tanniinid parkained; neil on tugev põletikuvastane toime ja kasutatakse seetõttu desinfitseeriva vahendina nahahaiguste ja põletuste, eriti aga seedeelundite põletike korral. Parkained ahendavad mao ja peensoole veresooni ja toimivad kõhtu kinnistavalt.
annaabi.ee 
