Neel - neelu piirkonnas kujuneb ektodermist, mesodermist ja endodermist lõpuskaared ja lõpustaskud Lõpustaskud ehk neelutaskud - (tekivad endodermist) lõpustaskute derivaadid: - 1. paar - keskkõrva trummiõõs ja kuulmetõri - 2. paar – kurgumandlid - 3. paar - tüümus, 1. paar kõrvalkilpnäärmeid - 3.-4. vaheline piirkond – kilpnääre - 4. paar - 2. paar kõrvalkilpnäärmeid Kuidas ja millest kujunevad maks (maksapung ja selle harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) eessoole piirkonnast sopistub välja maksa divertiikul, millest areneb maksapung; maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulevatele signaalidele kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) mesenhüüm indutseerib 2 pankrease punga kujunemist eessoole endodermist; eri signaalmolekulid reguleerivad pankrease eellasrakkude
II lõpustaskute vahelisse piirkonda (keskele) tekib omaette taskulaadne moodustis (eessoole ventraalne osa), kust hakkavad migreeruma kaelapiirkonda kilpnäärme rakud (hormoonid türoksiin, trijoodtüroniin – kasv, areng, ainevahetus jpm); jäänukpiirkond kust kilpnäärme rakud migreeruma hakkasid nim keele umbmulguks (foramen cecum) * Kilpnäärme, kõrvalkilpnäärme ja tüümuse arengusse panustab ka kraniaalne neuraalhari 79. Kuidas ja millest kujunevad maks (maksapung ja selle harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) ja kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) Maks Eessoole piirkonnast sopistub välja maksa divertiikul (umbsopis), millest areneb edodermaalne maksapung ümbritsevasse mesenhüümi Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele (FGF, BMP, Wnt, HGF) Eessoolest kaugemal asuvad rakud (hepatoblastid) kujunevad
annaabi.ee 
