lisatud on. Mõju inimesele Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Neuronites suudab see kaudselt suurendada erinevate neurotransmitterite vabanemist. Juues saavutab maksimaalse taseme veres 30-60 minutiga ja pooleluiga on sõltuvalt inimesest 2-12 tundi. Rasedatel ja maksakahjustustega inimestel säilib see kehas palju kauem, kuid suitsetajatel laguneb see kiiremini. Raskendab keerulisi liigutusi ja alkoholiga võttes pikendab reaktsiooniaega. Võib vähendada aju verevarustust veresoonte kitsenemise tõttu. Peamised võõrutusnähud on peavalu ja kurnatus, kuid vähemal määral esineb iiveldust, ärevust ja harva ka oksendamist. Peavalule eelneb "täis pea" tunne ning valu võib tekkida ~18 tundi peale viimast kohvi joomist. Vererõhule ja pulsile on toime väike ning
Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks; esimest neist peetakse kantserogeeniks (vähki tekitavaks). Kahtlustatakse ka seedekanali ja kuseteede häirete tekitamist. Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti) (toluol või methylbenzene) Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest. Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes