vererõhk langeb. Seepärast hakkab süda teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma. Sellised muutused võivad tekitada südameprobleemidega inimestel terviseprobleeme. Alkohol mõjub ka laastavalt maksale. Maksakahjustused sõltuvad joodud alkoholi koguhulgast ja kujunevad välja aastate jooksul. Osadel inimestel tekivad alkoholi liigselt tarbides maksakahjustused kergemini kui teistel. Üks maksahaigustest on alkoholhepatiit. Selle tulemusena võib inimene tunda nõrkust, iiveldust, nahakollasust ja valu maksapiirkonnas. Vaja on haiglaravi. Kui selle haiguse puhul jätkatakse alkoholi pruukimist, võib see muutuda maksatsirroosiks, mis on enamik juhtudel pöördumatu haigus ja mida iseloomustab maksarakkude hävimine ja maksa sidekoestumine. Rasedad naised peaksid alkoholist täielikult loobuma. Raseduse ajal saab laps ka osa
ägedast neerupõletikust glomerulonefriit). Või neerukivid (võivad jääda kusitisse kinni...), põiepõletiku korral võivad olla oksalaadid (oksaalhappe soolad), võivad kraapida kusiti või kuseteeede seinu. Võivad hakata tulema neerukasvajad, glomerulonefriidi korral võib lihapesuvesi punakas. .......... tekitab pidevat urineerimisvajadust. Kui uriin on tume, siis sapipigmendid võivad olla sattunud uriini, see võib olla maksahaigustest tingitud. Veres satuvad sapipigmendid uriini. Kui uriin on selletõttu tume, siis (roe) rooja on hele Punapeet teeb uriini punaseks. Mikroskoopilisel sademeuuringul vaadatakse epiteelirakke, leukotsüüte. Hulga leukotsüüte räägivad tavaliselt neerupõletikust, mitte glomerulonefriidist, vaid neeruvaagna põletikust (püolonefriit). Tehakse analüüs ka mikroobide suhtes. Normaalselt pole uriinis glükoosi........
tagajärjena. Eksudaat võib olla hägune, kollakas või oranz, kõrge valgu ja rakkude sisaldusega vedelik. Pikajalisel seismisel võib tekkida sade ning laktaatdehüdrogenaasi aktiivsus on suurem kui 1,6 mmol/l*t. Eksudaadi makroskoopiline uuring võib juba anda viiteid võimalikele haigustele ja seisunditele, mis põhjustavad antud juhul efusiooni. Tervel inimesel on pleura- ja astsiidivedelik selge ja kollane. Kollakam astsiidivedelik on tihti tingitud maksahaigustest. Kui efusioonivedelik on kogu punktsiooniprotseduuri vältel ühtlaselt punane, siis see viitab vere olemasolule ehk täpsemalt hemorraagilisele efusioonile. Pruunikas vedelik viitab pikema ajalisele vere olemasolule pleuraõõnes. Hemorraagilist efusiooni tuleb eristada protseduuri käigus veresoonte vigastamise tagajärjel tekkinud veritsusest. Hemorraagilise pleuravedeliku korral tuleb määrata ka hemoglobiin ja hematokritt pleuravedelikust
annaabi.ee 
