10. Mida näitab glükohemoglobiin ja milliseid tüsistusi aitab vähendada hea glükoosikontroll ehk hüperglükeemia ravi? Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. See näitaja kajastab hemoglobiini suhkrustumise protsenti ja annab pildi keskmisest veresuhkru tasemest punaliblede eluea 2–3 kuu vältel. 11. Milliste seisundite ravi on oluline makrovaskulaarsete tüsistuste tekke ennetamisel diabeeti põdevatel patsientidel? Makrovaskulaarsed kahjustused (südame, jalgade ja aju veresoonte kahjustused). 12. Millised soovitusi võiks anda patsiendile, kelle keskmine glükoositase on tõusund, aga ei ole piisav 2.tüüpi diabeedi diagnoosimiseks? Prediabeedi esinemisel tuleb jälgida veresuhkru taset, et saada infot 2. tüüpi diabeedi diagnoosimiseks. Veresuhkur võib ka normaliseeruda. alandades kehakaalu 7% võrra mõõdukas kehaline koormus 13
Õnneks ei teki tüsistusi kõikidel diabeetikutel, kuid kahjuks ei teata, kellel need võivad tekkida, kellel mitte. On teada, et veresuhkru kõrge taseme ja diabeeditüsistuste vahel on kindel seos. Mida halvemini on diabeet kompenseeritud (pikka aega püsiv kõrge veresuhkru tase), seda suurem on tõesäosus, et teil tekivad tüsistused. Diabeeditüsistused jagunevad kahte suurde rühma: väikesi veresooni kahjustavad (mikrovaskulaarsed) ja suuri veresooni kahjustavad (makrovaskulaarsed) tüsistused. Mikrovaskulaarseteks tüsistusteks on: retinopaatia (silma veresoonte kahjustused), nefropaatia (neeru veresoonte kahjustused) ja neuropaatia (närvide kahjustused). Makrovaskulaarseteks tüsistusteks on: südameveresoonte kahjustused (infarkt), ajuveresoonte kahjustused (insult) ja perifeersete veresoonte kahjustused (halb verevarustus, nt jalgades). 11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia) Et inimene näeks, peab silmapõhja võrkkestani jõudma valguskiir
annaabi.ee 
