ettekirjutused või kaasomanike seisukohad. Arhitektide ja ehitajate igapäevatööks on kinnisvarakeskkonna kujundamine. 3.3.2. Tehiskeskkonna ja inimtegevuse vahelised seosed Kinnisvarakeskkonna kujundamisel määravad olulist rolli muutused tehiskeskkonnas ja sotsiaalsed muutused ühiskonnas. Kinnisvarakeskkonda ja selle kasutamise efektiivsust mõjutavad järgmised tegurid: makroturg, mikroturg, tehnoloogia areng, sotsiaalpoliitika ja majanduspoliitika. Makroturu mõjurid seonduvad muutustega nõudmise ja pakkumise vahel ehitus- ja kinnisvaraturul tervikuna. Nõudmise ja pakkumise vahekorda ehitus- ja kinnisvaraturul kinnisvarakeskkonnaga kindlustamisel mõjutavad järgmised mõjurid: Olukord majanduses; Muutused tööstuses; Demograafilised muutused; Muutused asustuse prioriteetides; Muutused ehitusturul. Mikroturu mõjurid seonduvad juba otseselt üksikute ehitiste ning
sobivad mitmesugused tuletisinstrumendid, nagu futuurid, forwardid, swapid ja optsioonid, samas kui kindlustustooted on tavaliselt efektiivsemad sündmuse riski maandamiseks. Sündmuse riski loetakse üldiselt suuremaks, kuna selle mõju avaldub kiiremini. (Masso 2002: 28) Kinnisvarariske võib liigitada ka üldisest majanduskeskkonnast tulenevateks, kohaliku piirkonna iseärasustest tulenevateks ning kinnisvarast endast tulenevateks riskideks. Üldisest majanduskeskkonnast tulenevad riskid on makroturu riskid ning kohalikust piirkonnast tulenevad riskid on mikroturu riskid. Mikroriski tekke allikateks peetakse 20 renditingimusi, finantsvõimendust, kinnisvara asukohta ning kinnisvara arendamisega seotud riske. Makroriski allikateks on kinnisvara madal likviidsuse tase, mitmesugused maksud ja riigi seadusandlus, konkreetsed konkurentsitingimused, nii kohalik kui globaalne kinnisvaratsükkel, tööhõive määr, inflatsioon ja intressimäärad
annaabi.ee 
