c)Veresoonte väliskest (adventitia) sarnaneb siseelundite väliskestaga. B. Veresoonte jaotus: Veresoonte jaotamise võimalusi on palju, siin toome vaid mõned võimalikud! a)Läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid. b)Seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid. c)Närvide ja hormoonide (või mürkide!) toime järgi : c1. Makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad) arterid ja veenid ning c2. Mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) – mikrotsirkulatsioon on väga oluline paljude haiguslike protsesside puhul! Veresooned : A.Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) – nendes on suur vererõhk, kiire verevool; paksud seinad, milles palju elastset sidekudet – see aitab pulsilainet edasi lükata. B
lihaskoest ning selle peal võib olla välimine elastsest sidekoest membraan 3. veresoonte väliskest sarnaneb siseelundite väliskestaga, koosneb sidekoest. Veresoonte jaotus: · läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid · seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid · närvide ja hormoonide toime järgi makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad arterid ja veenid) mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) nendes on suur vererõhk, kiire verevool,; paksud seinad, milles on palju elastset sidekudet see aitab pulsilainet edasi lükata. Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (nt kodarluuarter ja selle
annaabi.ee 
