damiseks vahendatud jutustusi. Toetudes mitmete autorite välja töötatud metoodikatele (Vorobjova 1988, 2006; Karlep 2003), mida iseloomustab hea psühholoogiline ja psühholingvistiline põhjendatus, koosneb käesolev metoodika tegevustest, mis on jaotatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemalligaja (f) kokkuvõtvad tegevused. Sissejuhatavates tegevustes on kolm tegevust. Järgnev osa, analüüs ja järjestamine, koosneb 6 tegevusest. Töö keelelise sidususega hõlmab 5 tegevust. Samuti on 5 tegevust tööks lausemallidega. Kokkuvõtteks, järeltööks on ette nähtud 2 tegevust. Kokku 21 tegevust. Õpetamine algab sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega
morfoloogilisi vigu. Enam domineerivad süntaktilised vead nii vahendatud kui vahendamata tekstiloome puhul. Laps kasutas jutustamisel vähe ühetaolisi lausemalle, Tekstiloomeoskuse õpetamine 28 esines elliptilisi lausungeid. Kokkuvõttes võib siiski järeldada, et Laural on narratiivi loomel enam probleeme tekstisiseste üksustega (mikrostruktuuriga) kui sündmuste põhjusliku ja ajalise seotusega (makrostruktuuriga). Laura areng 8.2 aasta vanuses enne õpetamise algust (ema andmetel) Kaheksa aasta vanuses on Laura suhtlemissoov suur. Laura emotsioonid vahelduvad kiiresti, ka on tal raskusi oma emotsioonide juhtimisega. Ta võib pisarateni solvuda ning hetk hiljem juba naerda. Ta otsib kontakti nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, uurib täiskasvanutelt informatsiooni ja selgitusi ümbritseva maailma kohta. Laps kasutab kõnet situatsioonile vastavalt, väljendab oma soove ja eelistusi
annaabi.ee 
