1938.aastaks olid nad tunginud kõikidesse järvedesse. Joonis 3. Suur järvistus on viiest suurest järvest koosnev järvistu, Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril. Saint Lawrence'i jõgi ühendab seda Atlandi ookeaniga. (Siim Sepp, 2004) 6 4. TOITUMINE Merisuti vastsete ehk liivasonglased toituvad veevooluga suhu tõmmatud detriidist ja makroorganismidest. Praegusel ajal peetakse sellist toitumisviisi kõige algelisemaks esmastel keelikloomadel. Moonde ajal liivasonglased ei toitu, kuna toimub paljud elundite keerukas ümberehitamine. (Vrieze and Sorensen, 2001) Merisutid nugivad sageli kaladel. Toitub peamiselt ohvri verest ja kehavedelikest. Ta raspeldab suuava ümbritseval imilehtril ning keelel olevates hammastega läbib ohvri naha, süljenäärmete eritis tekitab vere mitte hüübimist ning lahustab ohvri kehakudesid. (Fagan et al
p 3.1.1) Bakterid ja mikroobid 80 Vihmaussid 12 Muud makroorganismid 5 Meso- ja mikroorganismid 3 3.1.1. Mullaelustik ja selle taimekasvatuslik mõju Toimiva mulla või kasvupinnase elustik koosneb silmaga nähtamatutest organismidest ehk mikroorganismidest (läbimõõduga alla 0,1 mm), mesoorganismidest (läbimõõduga 0,1 … 2 mm) ja makroorganismidest (läbimõõduga üle 2 mm). Mulla omaduste seisukohalt on olulisemateks mikroorganismideks näiteks bakterid, seened, mitmesugused algloomad ja vetikad. Nii näiteks võib 1 3 cm mulda sisaldada 90 miljonit bakterit, 200 tuhat seenorganismi, 5 tuhat ainurakset jt mikroorganisme. Ühtekokku võib mullaelustiku mass olla1 ha suurusel alal 2 … 20 tonni, millest põhimassi moodustavad mitmesugused seened ja bakterid.
annaabi.ee 
