S on maksimaalne. Entroopia kasvu seadus väljendab isoleeritud süsteemi püüdu korrapäratuse poole. Ludwig Boltzmann (1844-1906) - tegi kindlaks, et soe ja külm on mõisted, mille taga on osakeste kiirem või aeglasem liikumine. Pole vaja mingit fluidumit, lihtsalt makroskoopiline kineetiline energia kandub osakeste kaootilise liikumise keskmiseks kineetiliseks energiaks. Makroolekud on need, mida inimene saab mõõta: gaasi makroolek on määratud temperatuuri, rõhu ja ruumalaga. Kui üks neist muutub, muutub ka makroolek. Norbert Wiener (1894-1964) - Informatsioon on see, mille me saame välismaailmast ja mis aitab meil välismaailmaga kohaneda. Väide on subjektiivne – mis ühele väärtuslik teave, võib teisele olla müra. Informatsiooni saab mõõta kui määramatuse vähenemist. 1871 James Maxwell - Info kustutamine tähendab entroopia kasvu. Deemon kogub infot molekulide liikumise kohta.
lähenemisnurga. Molekulide soojusliikumise oluliseks erinevuseks teistest lii-kumisvormidest on kaootilisus, korrapäratus. Gaasi antud makroskoopiline seisund teatud keskmiste parameetrite väär-tustega on tegelikult lähedaste mikroseisundite pidev vahel-dumine, kus mikroseisundid erinevad üksteisest molekulide tiheduse jaotuse ning molekulide energia jaotuse poolest. Mikroolekute arvu, millele vastab üks kindel makroolek, nimetatakse termodünaamiliseks tõenäosuseks _. Soojus-liikumise korrapäratuse mõõduks saab siis kasutada entroo-piat S, mis avaldub seosega (Max Planck, 1906) S = k ln , (50) kus võrdetegur k on meile hästi tuntud Boltzmanni konstant. Kui süsteemi liikumine on absoluutselt korrapärane, siis = 1 ln = 0 S = 0 ehk sõnastatult: absoluutselt korrapärastatud liikumise entroopia on null. Ausalt öeldes, sellist