ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. Mittekovalentsed interaktsioonid ehk nõrgad interaktsioonid Mittekovalentsed interaktsioonid on biokeemias ääretult olulised ja seda sellepärast, et nad on nõrgad interaktsioonid Tüüpilised mittekovalentsete sidemete energiad jäävad alla 40 kJ/mol, tavaliselt 4 40 kJ/mol Sidemete nõrkus võimaldab: ·pöörduvaid, tasakaalulisi interaktsioone ·pidevat tekkimist ja re-formeerumist juba mõõduka temperatuuri juures ·dünaamilisi makromolekulaarseid struktuure ·interakteeruda makromolekulidel erinevate partneritega Mittekovalentsed interaktsioonid hõlmavad: ·laeng-laeng interaktsioon ·van der Waalsi interaktsioonid ·vesinikside Mittekovalentsete interaktsioonide tüübid Laeng-laeng interaktsioon Kahe elektrilaengu vaheline interaktsioon Coulomb`i seadus: F = k D-1q1 q2 r-2 k = 1/(4 0). 0 on vaakumi dielektriline läbitavus (8,85x10-12 J-1C2m-1)
Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks ning eluta osaks (rakukest, varuained, eritusained jms.). Protoplastis eristatakse membraan-, fibrillaar- ja makromolekulaarseid (kromosoomid, ribosoomid) struktuure. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad raku organellid, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma