Toksiinid on kantitatiivselt määratavad nii söödast ja toiduainetest kui kehavedelikest ja kudedest. Mõningates riikides on müügil ka kommertsiaalsed ELISA komplektid teatud mükotoksiinide kiireks avastamiseks toidus või loomasöösas põllumajandusettevõttes kohapeal. Mükotoksiinide metabolismi tundmaõppimine on võimaldanud senisest tundlikumate biomarkerite välja töötamist, mis põhinevad mõne makromolekulaarse molekuli seondumisel mükotoksiini või selle metaboliidiga organismis, misjärel molekul vereproovis või piimas detekteeritakse. (Bryden, 2007) 3. LOOMASÖÖDA SAASTATUS NING LÜPSILEHMADE TERVIS 3.1 Mükotoksiinide esinemine loomasöötades. Hinnanguliselt on veerand maailma viljasaagist mükotoksiinidega saastunud, ning paljudes 6 piirkondades on mükotoksiinidest vaba loomasööta kasutada praktiliselt võimatu. Meie
Päsmakese verekapillaaridel on väga paks GBM. GBM-le kinnituvad podotsüüdid. Neerukehakeses eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust. Soonpoolusele jääb toomasoon ja viimasoon. Soonpooluse vastasküljelt tubulaarpooluselt algab tuubulite proksimaalne osa. 63. Glomerulaarne basaalne membraan GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega neerude makromolekulaarse barjääri, kust ei pääse läbi suure molekulaarmassi ja diameetriga proteiinid. GBM koosneb kolmest kihist: 2 elektronhelekiht – lamina rara externa, lamina rara interna elektrontume kiht– lamina densa. Lamina densa kõige olulisem komponent on kollageen IV. Glomerulaarsele basaalsele membraanile kinnituvad jätketega rakud – podotsüüdid. 64. Isassuguorganite ja (67.) emassuguorganite jaotus. Isasuguelundid – organa genitalia masculina. Paarilised munand, munandimanus ja seemnejuha
annaabi.ee 
