- 4 makro- ja 4 mikromeeri. - Spiraalne (teod, rõng- ja lameussid) - Spiraalse lõigustumise juures on resultaadiks väga väikese blastotsöö- liga stereoblastula. Esimesest kahest lõigustumisest on blastomeerid enam-vähem ühesuurused, kolmandast peale on selgelt eristatavad mikromeerid animaalsel poolusel ja makromeerid vegetatiivsel poolu- sel. Spiraalne lõigustumine on oma nime saanud sellest, et mikromee- ride käävid pöörduvad 45° võrra makromeeride käävide suhtes (joo- nis 35). Kääv võib pöörduda nii päripäeva kui ka vastupäeva, mistõttu eristatakse parempöördese ehk deksiotroopse (dekstraalse) ja vasak- pöördese ehk leotroopse (sinistraalse) lõigustumise suunaga loomi. Suund määratud ema genoomi ühe geenipaariga; blastomeerid omavahel väga tihedas kontaktis, rakkude programmeerimine väga varajane - Bilateraalne (keelikloomad) - lõigustumine jaotab sügoodi
a. Radiaalne mesoletsitaalne – hall sirp, mikro-ja makromeerid kahepaiksetel, tekib samuti blastotsööl, mis võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise ja alumise rakukihtide kokkupuudet 2) Spiraalne (isoletsitaalne) – tekib väga väikese blastotsööliga stereoblastula; mikromeerid animaalsel ja makromeerid vegetatiivsel. Teod, rõngussid, lameussid a. Mikromeeride käävid pöörduvad 450 võrra makromeeride käävide suhtes. Spiraalse lõigustumise suund määratakse emagenoomi ühe geenipaariga (parempöörde D on dominantne vasakpöörde d üle) Vastupäeva vs päripäeva b. I ja II lõigustumine „meridionaalne“ 4 makromeeri (A, B,C, D). Lõigustumine ei ole paralleelne või risti animaalse- vegetatiivse teljega vaid nurga all, mistõttu blastomeerid moodustavad spiraalse ülesehituse. c
annaabi.ee 
