kirjeldatavalt objektilt välja vaid teatud osa motiive. Uuenduslik on seegi, et Vergiliuse ekfraasis domineerib liikumine, pildil ei anta aega rahulikult mõjuda, et vältida liigset eemaldumist peategevusest. 108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. Vergiliuse põlluharimispoeemi ,,Georgica" (29 eKr) ülesehitus (didaktiline eepos): kaks suunda: taimedelt loomadele või mikrokosmoselt makrokosmosele. Poeem koosneb neljast laulust, igaühes 500 heksameetrit. I raamat põlluharimine (palved põllundusjumalatele ja Augustusele; töö õilistamine ,,labor omnia vincit." (töö võidab kõik). II raamat puude (eriti viinapuude ja oliivide) kasvatamine; kevade ja põllumehe ülistamine III rmt loomakasvatus; ekskurss armastuse kõikvõimsusest ,,omnia vincit amor."
Platon näitab oma mõtteeksperimendis, millised raskused ootaksid vangi, kui ta ahelatest vabastatakse. Suure vaevaga suudaks koopast vabanenud vang uskuda, et tema senine maailm oli varjuderiik. Järeldus: riigivalitsemine tuleb anda parima mõistuse- ja hingehariduse saanud tarkadele, ideedemaailma tundjatele, kes suudavad juhtida piiratud argiteadvusega inimesi (s.o koopaelanikke). Inimese hing, mikrokosmos, on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, makrokosmosele, millest ta tuleneb. Hing on surematu, igaveste ideede sarnane ja sugulane, ent mitte siiski idee ise. Sünniga siseneb hing inimese kehasse ja surmaga väljub sealt. Hinges on alanevalt kolm kihti: mõistus (mõtlemine, teadmised), emotsioonid (julgus, vaprus, söakus) ja ihad (himud, instinktid). Mõistuse asukoht on peas, emotsioonide asukoht südames, verevoolus ja jõus, ning iha, pakitseva energiareservuaari, asukoht inimkehas on niuetes.
annaabi.ee 
