Õhtusöök 640,00 55,60 36,10 24,90 Muu toidukord - - - - Kokku 818,00 79,40 44,50 27,10 Osakaal päevasest 100% 38.4% 48.4% 13.1% energiast* Toitumissoovitus: Süsivesikud 50-60%, Rasvad 25-35%, Valgud 10-20% Alatarbimine Normaalne tarbimine Ületarbimine TABEL 2. 13 3.1.1.1.Makrokomponendid Antud diagramm näitab protsentuaalselt päevas tarbitud toitaineid ning toiduga saadud päevast energiakogust koguenergiast. Diagrammilt on näha, et vaatlusalusel koolipäeval jäin ma energia ja süsivesikute nälga. Süsivesikuid tarbisin 23% normist vähem. Valke oli päevases menüüs parajalt, aga rasvu oli üleliia palju. Toiduga sain rasvu 38% normist rohkem. JOONIS 1. 14 3.1.1.2. Detailne päeva ülevaade
nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole märkimisväärsetes kogustes kemikaalijäätmeid, võib prügila nõrgvett iseloomustada, kui nelja tüüpi saasteainete vesilahuseid (lahustunud orgaaniline aine, anorgaanilised makrokomponendid, raskemetallid ja muud orgaanilised ühendid. 4 Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud, mis tulenevad nõrgveest on põhja- ja pinnavee saastumine. Põhjavee saastumise risk on suure tõenäosusega peaaegu kõigis vanemates prügilates, sest enamus prügilaid ehitati siis ilma projekteeritud kraavide ja nõrgvete kogumissüsteemideta.
annaabi.ee 
