Monoklonaalsete gammopaatiate sagedus tõuseb seoses eaga: >25 aastastel 1%-l, >70 aastastel 3%-l, >80 aastastel 10%-l, >90 aastastel 14%-l Ravi ei vaja; patsiente jälgitakse esialgu 3 kuulise vahega, et kindlaks teha, kas M- -5- komponent püsib stabiilsel tasemel; kui selle suurenemist ei esine, kontroll 6-12 kuu järel Kulg: 25%-l haigus progresseerub ja areneb hulgimüeloom, makroglobulineemia, amüloidoos või lümfoproliferatiivne haigus; keskmine aeg progressiooniks 10 aas- tat ja see võib oluliselt varieeruda (2-29 aastat) Ebaselge tähendusega monoklonaalse gammopaatia diagnostilised kriteeriumid 1) M-proteiin seerumis < 30 g/l 2) Luuüdi aspiraadis klonaalseid plasmarakke < 10%, trepaanbiopsial vähene plas- marakuline infiltratsioon 3) Teisi B-rakulisi lümfoproliferatiivseid haigusi ei esine 4) Puudub müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsioon
Haiguse alguses on reumatoidartriit umbes kolm kuud seronegatiivne. Juveniilse reumatoidartriidi korral leidub RF seerumis vaid ~20%-l juhtudest. RF võib esineda haigete veres ka teiste reumaatiliste haiguste ning samuti mõningate mittereumaatiliste haiguste puhul. RF leidub seerumis ~35% süsteemse erütematoosse luupusega patsientidest, ~95%-l Sjögreni sündroomiga patsientidest, võib esineda sklerodermia, dermatomüosiidi, maksatsirroosi, sarkoidoosi ja Waldenströmi makroglobulineemia puhul. On leitud haigete veres bakteriaalsete infektsioonide ja parasitaarhaiguste, samuti mõningate viirusinfektsioonide (infektsioosne mononukleoos, hepatiit) korral ja vaktsinatsioonide järgselt. Infektsioonide puhul kaob RF seerumist pärast infektsiooni likvideerumist. Vähene RF leid võib esineda ka ~4% haigussümptomiteta isikutel, eriti üle 60-aastastel (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat_2002/_Toc121805265)
annaabi.ee 
