lümfisõlme. Anaalvahekord võib olla kõrgema riskiga, kuna T–rakke, millel on rohkelt koretseptoreid, eraldab jämesooles viirusest vaid üks rakukiht. Makrofaagse rea rakud ekspresseerivad nii CCR5 kui CXCR4 kemokiiniretseptoreid, neid infitseerivad M– ja T–troopne HIV. Makrofaagid on ilmselt peamine HIVi reservuaar ja levikutee. Gp120 mutatsioon muudab viiruse tropismi makrofaagidelt CD4le. Pidev replikatsioon toimub lümfisõlmedes. CD4 arvu langus on tingitud (1) HIV–indutseeritud tsütolüüsist, (2) CTL immuuntsütolüüsist, (3) kroonilisest aktivatsioonist vastuseks HIV suurele antigeenile – kiire T–rakkude lõplik diferentseerumine ja surm. HIVi tsütopatoloogilised toimed: mitteintegreeritud rõngasDNA akumuleerumine, suurenenud plasmamembraani permeaablus, süntsüütsiumide moodustumine, apoptoosi indutseerimine
ekspresseerivad CD4+ või CD8+. Küpsed rakud liiguvad seejärel perifeersetesse kudedesse. (Antud T-rakkude küpsemise põhimõte on ᾶβ T-rakkude põhjal kirja pandud. ᾶβ retseptoreid omavad T- rakud moodustavad u 95% kogu T-rakkudest) Tüümus on keskkond, kus valitsevad tümotsüütide proliferatsiooniks ja küpsemiseks vajalikud stiimulid. Need stiimulid tulevad tüümuses olevatest dendriitrakkudelt, luuüdist pärinevatelt makrofaagidelt ja tüümuse epiteelirakkudelt. 5. Tüümuse roll organismi enese kudede vastase tolerantsuse kujunemisel. AIRE ja tema tähendus. Tüümuses toimub nn tsentraalse tolerantsuse kujunemine - T-rakkude positiivse ja negatiivse selektsiooni kaudu. Positiivse selektsiooni käigus elimineeritakse T-rakud, mis ei tunne ära MHC molekule. Samas ei pääse positiivsest selektsioonist läbi T-rakud, mis MHC-peptiid kompleksiga liiga
annaabi.ee 
