Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Demosthenes Philippose- vastaste kõnede järgi hakati teravaid poliitilisi väljaastumisi kutsuma filipikateks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4.saj lõpul eKr tekkis kreeka filosoofias suund, mida nim skeptitsismiks. Skeptikute koolkonna algatas Pyrrhon, kes pani oma filosoofiale aluse ajal, mis ta teenis Aleksander Suure vägedes ning käis Indias
T alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta Mesopotaamia. 525. aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitseja võimu alla. Riigipiirid ulatusid Egeuse merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani. Üritati vallutada ka kreekat, kuid see ei õnestunud, siiski järgmise pooleteise sajandi jooksul oli Pärsia stabiilne ja tugev suurriik. 334.-330. aastal eKr vallutas Makedooia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. Pärsia religioon: Nende varane usk oli üsna sarnane India usuga. Mitmed Pärisa ja India Jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid. Pärisa suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuse järgi olevat selle taga õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra.
annaabi.ee 
