aastal naasis ta Bohemiasse ja alustas töötamist oma "Slaavi eepose" kallal. See on 20 üüratust maalist koosnev seeria, mis kajastab slaavi rahvaste ajalugu. 1928. aastal kinkis Mucha seeria Praha linnale. Juba 4 noorest east peale oli ta unistanud sellise patriootliku meistriteose maalimisest, millega ta väljendas oma traditsioonide- ja ideaalidearmastust. Mucha stiili mõjutasid tugevalt Hans Makart, Eugène-Samuel Grasset ja prerafaeliidid. Seda iseloomusatavad rohked ornamendid ning reaalsete ja stiliseeritud elementide ühendamine. Byzantine`i kunsti mõju võib näha mosaiiksetes taustades, kus kujutatakse uhkeid kulla ja vääriskividega pikitud rüid. Kõik need elemendid tõid Mucha maalidesse naiseliku ja müstilise, art nouveau`le tüüpilise, õhkkonna. Oma töödes kasutas kunstnik palju teatraalsetes
(Ajaloomuuseum). DEKORATSIOONID BURGTHEATERIS • 1886-1888 Vasak trepikoda. Keskmine paneel: Klimti „Teater Taorminas“. 1888. aastal avatud Lossiteater (Burgtheater) (nr. 28 linnakaardil) oli ehitatud Carl von Hasenaueri (1833-1894) ja Gottfired Semperi (1803-1879) kavandite kohaselt. KUNSTIAJALOO MUUSEUM • 1891 Kunstiajaloo muuseum, I., 5 Burgring (nr. 23 linnakaardil), oli ehitatud 1872-1881 aastatel Carl v. Hasenaueri kavandite kohaselt. Hans Makart sai ainult ühe ametliku tellimuse, milleks oli peatrepi dekoreerimine. Oma enneaegse surma tõttu ei suutnud ta täide viia kõiki oma eskiise, ainult lünetid said tehtud. Laemaalingud olid usaldatud tollel ajal tunnustatud kunstnikule Michael v. Munkaczyle (1844-1909) ning sammaste vahede ja kaarte täidetud osade dekoreerimine jäi „Kunstnike triole“, kes olid kohustatud järgima kunsti ja kästitöö kollektsioonide direktori Albert Ilgi (1847-1896) esitatud programmi.
annaabi.ee 
