PASTA JA MAKARONITOOTED Mitmed maad - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa ja Itaalia - võistlevad õiguse eest nimetada end pasta leiutajaks. Ühtedele ajalooallikatele tuginedes tõi pasta 13. sajandil Itaaliasse Marco Polo, kes naasis Hiinast kodumaale. Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid tarvitati Hiinas toiduks tatra-, riisi-, nisu- ja sojanuudleid. Itaalia 16. sajandi ajaloolaste väitel leiutanud täidetud pastaroa aga keegi itaalia talunaine. Kuigi andmed pasta tõelise päritolu kohta on jäänud ähmaseks, teatakse täpselt, et selle tööstuslikku valmistamist alustati Napolis 15. sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19. sajandil, mil tänu selle kuivatamise tehnoloogia väljatöötamisele paranes oluliselt pasta säilivus. Pasta omalaadsest välimusest tuletati pastale ka nimi - itaaliakeelne spagett tähendab otsetõlkes nöörijuppi, pasta aga tainast üldse. Pasta on spagettide, makaronid...
Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda ja siis moodustab liimvalk, on väga tähtis pagaritööstuses. Rukki- ja odravalgud moodustavad nõrga, raskesti väljapestava liimvalgu. Kaera-, riisi- ja maisivalgud liimvalku ie moodusta. Liimvalgul on tähtis osa leiva- ja makaronitoodete valmistamisel: leivas põhjustab poorsust ning makaronides tugevust ja murdumatust. Teravilja toiteväärtus Teraviljad sisaldavad keskmiselt: o 75% süsivesikuid, o 10-15% valku, o 2% rasva o 10-15% vett. Hirss (Panicum miliaceum) Hirss on väikeseteraline soojalembeline teravili, mis on suure tähtsusega kuivades ja vaestes Hiina, India, Aafrika ja Venemaa piirkondades. Umbes 85% maailma hirsitoodangust kasutatakse inimtoiduks. Kuna hirss
annaabi.ee 
