Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus. (Võrdelinevalimis süsteem, 2014)
maakonnanõuniku või maakonna ülemdirektori omavahelised suhted. - Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimuorgan- on analoogsed valla esinduskogule. Valimised- esinduskogud valitakse üldistel, võrdsetel, otsestel ja vabadel valimistel 4-5 a. Proportsionaalne valimine või kui on ainult üks või pole ühtegi kehtivat valimisesildist, korraldatakse majoritaarsed valimised + majoritaarne valimine proprtsionaalse võrdsustusega: majoritaarsetes ringkondades võrdustatud valimisest ehk proprtsionaalsest varunimekirjadega ehk liidumaades võivad valijad anda oma hale täielikult või osaliselt ühele kandidaadile või jaotatda oma hääled mitmete kandiaatide vahel, sest mõnigates ringkondades on valijatel 3 häält ning vahel rohkemgi vastavalt jaotatavatele kohtadele. Leedu- unitaarriik, jaotub maakondadeks, mis jagunevad munitsipaliteediks st rajoonideks ja linnadeks. Need veelgi madalamteks üksusteks asulateks, linnaosadeks
Valimisaktiivsust mõjutab: a) Valimiste olulisus riigile (nt Eesti 1992 ja 2007) b) Valimisvõitluse pingelisus (nt USA presidendivalimised 1960 63%, 2000 51%, 2004 60%) c) Lähedaste mõju kas valimas käimine on ,,in" noorte seas? d) Eelregistreerimise nõude olemasolu (USA ja Ladina-Ameerika) e) Toimumise sagedus valijad väsivad (USA, Sveits) f) Valimissüsteem (proportsionaalsetes 68%, majoritaarsetes 59%) g) Vasakparteide tugevus riigis (Skandinaavia) Tooge välja vähemalt kaks riiki Euroopas, kus on referendumite korraldamine väga sage ja kaks riiki, kus pole peale II maailmasõda seni mitte kunagi referendumeid korraldatud? Kasutatakse Euroopas kõige enam Sveitsis (alates 1941 a. U 300), Itaalias(40), Iirimaal (17) ja Taanis (14). Saksamaal ja Hollandis on referendumid keelatud!
annaabi.ee 
